Kuigi paljud noored unistavad välismaal õppimisest ja töötamisest, on SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul Eestis hea töökoha ja elu peale jõudmine tunduvalt lihtsam ja kergem, sest konkurents on kordades väiksem kui suurlinnades ning n-ö värske veri väga oodatud.
Eesti demograafia on viimase 20 aasta jooksul väga palju muutunud ja seda just noorte inimeste kasuks. Kui 15 aastat tagasi konkureeris esimese töökoha pärast üle 20 000 noore ühe sünniaasta kohta, siis viimastel aastatel on konkurents lagenud 12 000 ligi. Sellest tulenevalt ka konkurents tööturul ning ülikooli sisseastumistel pea kaks korda väiksem.
“Välismaal ja suurlinnades, sealhulgas näiteks Londonis, Pariisis või Berliinis, mis on mitmete noorte unistuste töö- ja karjääri tegemise koht, võib palk tunduda küll kõrgem, kuid oluline on ka palga ostujõud,” tõdes Nestor. Ta lisas, et vaatamata mõnevõrra madalamale palgale võib Eestis saadav teenistus võimaldada palju paremat elu, sest kinnisvara ja vabaajategevused on oluliselt soodsamad.
Seda kinnitab ka asjaolu, et vaatamata kaks aastat järjest kestnud majanduslangusele on Eesti tööhõive endiselt üks kõrgematest Euroopa Liidus. Nestori sõnul on Eesti riik üks parimatest kohtadest, kust tööd leida, selle selgitamiseks tõi ta näite teistest riikidest, kus on tavapärane, et noored peavad tööturule sisenedes alustama madalamatelt ametikohtadelt ning end sealt sammhaaval üles töötama. Eestis on seevastu tavaline, et noored on oodatud töötama ka vastutusrikastel ametikohtadel.
Enne tööturule suundumist tuleb noortel vastu võtta otsus, millest lähtuvalt oma tulevikku kujundama hakatakse. Põhikooli või gümnaasiumi lõpus muutub erialavalik noore jaoks üheks pingelisemaks otsuseks ja tekitab nii mõneski ebakindlust. Selle otsuse langetamiseks on Nestori sõnul mitu viisi: “Üks variant on läheneda erialavalikule ettevõtete kaudu, mis tunduvad huvitavad. Näiteks saab erinevatest allikatest uurida, milliseid töökohti seal pakutakse, milline on saadav palk ning tänapäeval on ettevõtted üsna varmad noori ka töövarjuks või praktikale võtma,” kinnitas ta.
Sellega nõustub ka Junior Achievement tegevjuht Kersti Loor, kes tõdes, et lisaks töövarjupäeva populaarsuse kasvule noorte seas leidub üha rohkem ka ettevõtteid, kes noortele praktikaks või esimeseks töökohaks oma uksed avavad. “Ettevõtjate panus noorte tuleviku kujundamisesse on märkimisväärne, sest töökeskkonnas viibimine ja oma silmadega tööelu nägemine annab noortele parima ettekujutuse antud valdkonnast,” tõdes ta.
Nestor soovitab noortel aga valida tulevane töökoht oma huvide järgi. “Kui noort mõjutab mõni ala teistega võrreldes tunduvalt rohkem, on tal ka lihtsam jõuda Eestis absoluutsesse tippu, mis omakorda tagab mõistliku või isegi väga hea sissetuleku,” selgitas ta.
Neil noortel, kel gümnaasiumi lõpuks veel niivõrd väljakujunenud huvid ei ole, soovitab Nestor vaadata, milliste erialade lõpetajatel on parimad väljavaated tööturul. Näiteks 2023. aastal olid Eestis kõrgeimad palgad programmeerimise, lennunduse, laevatranspordi, finantsteenuste, teadus- ja arendustegevuse, telekommunikatsiooni ning meditsiini alal.
Hea töökoha leidmisest, tulevikuperspektiividest ja teistest noori puudutavatest majanduslikest teemadest räägib Mihkel Nestor pikemalt juba 28. novembril Cinamon kinos Junior Achievement Eesti vestlusõhtul “JA jutud”.