Ja
Ja
Uudised
Ja
JAJAJAJAJAJAJAJAJA
Ja
JA
  JA Eesti
Ja
Uudised
Ja
Uudiste arhiiv
Ja
Uudiskirjad

Uudiste arhiiv

Ja

Taavi Rõivas - õpilasfirmast Eesti tipp-poliitikuks

05.09.2017

JA Eesti õpilasfirma programmi on 25 aasta jooksul läbinud enam kui 12000 noort, kes on saanud väärtusliku ettevõtluskogemuse ning -julguse kogu eluks. Küsisime meie tuntud ja vägevate vilistlaste käest, mida nemad õpilasfirmast õppisid ja jagame neid lugusid meelsasti teiega.
 

Eesti tipp-poliitikut Taavi Rõivast intervjueeris Ander Hindremäe.

 

Kuidas Sul elu täna läheb?

Väga hästi läheb. Täna on väga oluline päev – riigikogus arutame julgeolekupoliitika aluseid. Ja see on ikkagi päris selline eksistentsiaalne küsimus Eesti jaoks.

Koolipõlve elu veetsid Sa Tallinnas ja gümnaasiumis käisid Tallinna Reaalkoolis.

Jah, ma käisin esimesed kaheksa aastat Tallinna Väike-Õismäe Keskkoolis, mis enne seda kandis Jevgeni Nikonovi nime ja oli Tallinna 17. Keskkool. Viimased neli aastat, nii 9. klass kui kogu keskkool, käisin ma Tallinna Reaalkoolis ning tänu sellele sattusin ka Junior Achievement'i õppeprogrammi juba 1990-ndate aastate keskel, kui see programm oli veel üpris uus ja me olime ilmselt üks esimesi lendusid, kes seal lõpetas.

Kuidas Sa mäletad oma kooliaega? Lõpetasid Sa kooli 20 aastat tagasi. Oli see suurepärane aeg või oli see aeg, mis sa tahtsid, et saaks kiiresti mööda?

Tallinna Reaalkoolis mulle väga meeldis õppida ja see oli üldine suhtumine koolis. Igasugu asju võis teha, võis ka pulli teha. Võis loomulikult sõpradega suhelda väga palju, aga õppimine oli kuidagi selline iseenesest mõistetav ja see pidi olema tehtud. Meil oli ka päris palju valik- või vabaaineid. Tänapäeva võimalused on muidugi oluliselt paremad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid toonase aja kohta olid Tallinna Reaalkooli kõikvõimalikud lisa-aktiviteedid väga heal tasemel.

Gümnaasiumis otsustas noor ja tahtmist täis Taavi, et oleks paras aeg tegusid tegema hakata ja lõi enda õpilasfirma.

Sellega oli selline lugu, et ega me firma tegemiseni ei jõudnudki. Me olime olulisemalt kehvem punt kui praegused noored. Meil oli niimoodi, et me läbisime ettevõtlusõppe. Me käisime selleks eraldi Tartu maanteel asuvas hoones ja me mängisime n-ö Simulatsioonil kõik asjad läbi. Õpilasfirma tegemiseni me paraku ei jõudnud. Seda enam on mul uhke tunne, kui ma näen, et uued põlvkonnad, kes Junior Achievement'i programmi läbivad, on iga aasta järjest originaalsemad ja järjest rohkem päris ettevõtteid loovad. Kui ma 2005. aastal töötasin peaministri nõunikuna koos oma kolleegi Remo Holsmeriga, kes samuti on JA vilistlane, siis me lõime selle traditsiooni, et iga aasta parimad õpilasfirmad käivad ka peaministri vastuvõtul. Toona me olime siis peaministri nõunikud. Loomulikult ma jätkasin seda traditsiooni ka ise peaminister olles. Rõõm on näha, et aasta-aastalt see tase oluliselt paraneb. Kui me mõtleme nendele toodetele, siis ma julgen öelda, et iga aasta on vähemalt 10 sellist ettevõtet, kelle toode või teenus konkureerib päris paika saanud ettevõtetega. Hea on näha, et nii mõnigi õpilasfirma kasvab päris firmaks.

Kuigi sa õpilasfirma tegemiseni ei jõudnud, siis ettevõtluspisik sind vist ikka nakatas. Su ülikooliharidus on äriinimese oma.

Jah, täpselt nii. Ma läksin Tartu Ülikooli ettevõttemajandust õppima ja ma usun, et Junior Achievement'il oli selles ka oma osa. Mul oli kindel veendumus, et ma tahan õppida majandust. Vahepeal oli väike mõte, et prooviks ka juurat. Võib-olla Junior Achievement'i kogemus ja 90ndate õhkkond, kus majanduses tundus kõik võimalik, oli see põhjus, miks ma läksin just ettevõttemajandust õppima. Kuigi ma olen suurema osa oma senisest karjäärist töötanud avalikus sektoris, siis majandusharidus on midagi sellist, mis kindlasti ei jookse mööda külgi alla ka valitsuse või riigikoguliikme ametis.

Taavi, kuidas sa poliitikasse sattusid? Ülikooli hariduse järgi võiks ju eeldada, et Sinust oleks pigem saanud üks Eesti tipp-ärimehi kui tipp-poliitikuid.

Ma arvan, et kui me mõtleme poliitikute erialasele haridusele, siis oleks ikka väga hullusti, kui poliitikud oleksid ainult avaliku halduse või politoloogide hulgast. See on väga oluline, et poliitikute hulgas oleks inimesi, kes oma hariduse taustalt esindaks laiemat ühiskonda. Kui me mõtleme olulistele riigikogu teemadele, siis ilmselgelt majandus on üks kõige põhimõttelisemaid. Sellest, kuidas läheb majandusel, sõltub meie kõigi heaolu. Ma arvan, et nii mõnigi otsus, ka minu juhitavate valitsuste ajal, on tehtud tänu sellele, et meil on olnud majandusharidusega inimesi valitsuses. Ma ei ole olnud kaugeltki ainuke. Meil on olnud Jürgen Ligi, Maris Lauri ja mitmed teised. Seetõttu ma usun, et nii mõnigi rumalus on jäänud tegemata. Kindlasti on baasteadmised olemas nii majandusministeeriumis, rahandusministeeriumis kui Eesti Pangas, aga küsimus on, kas otsustajad ka kuulda võtavad. Selles mõttes, kui sa ise ka nendest teemadest tead, tuleb kindlasti kasuks.

Olles olnud pikka aega Eesti Vabariigi peaminister ja täna Riigikogu aseesimees, oled sa näinud nii lähedalt kui vähegi võimalik riigi toimimist. Kui palju on ühe riigi juhtimisel seost ärijuhtimisega?

Valitsuse istungi juhtimine ei ole lihtsalt koosoleku juhatamine, vaid see on üks meetod, kuidas juhtida kogu riiki. Riigi võrdlemine ettevõttega on kindlasti väga suur lihtsustus. On väga palju ettevõtjaid, kes on olnud ettevõtjana riigi toimimise suhtes hästi kriitilised ja kui nad on ise hakanud poliitikast osa võtma, siis on nad tunnistanud, et tegelikult on riigi juhtimine palju keerulisem, kui nad arvasid. Viimane, kes sellise statement'i (ing. k. seisukoht) tegi oli Ameerika Ühendriikide president, kes on väga laia tausta ja kaliibriga ettevõtja olnud. Selles mõttes ma väga lihtlabast võrdlust sinna vahele ei tõmbaks, aga ma usun, et igasugune juhtimiskogemus on kasuks ka poliitikas. Mis on poliitikas teistmoodi, on see, et sa pead arvestama, et selles meeskonnas, mida sa juhid, on kindlasti väga palju muutujaid. Valitsusjuhi töö on kindlasti lavastaja või ka dirigendi töö moodi kohati.

Taavi, olgem ausad, õpilasfirma programmi jaoks oled sa olnud suurepärane maskott. Terve Eesti ja lisaks ka pool maailmast on näinud sind kandmas Eesti 2015. aasta parima õpilasfirma Wooch puidust käekella. Lisaks kohtame sind õpilasfirma laatadel ja teistel õpilasfirmadega seotud üritustel. Mis paneb sind nõnda aktiivselt noorte ettevõtluse teemadel kaasa rääkima?

Konkreetselt see inspiratsioon, mis saan iga aasta nende noorte ettevõtjatega suheldes. Sel aastal oli mul eriline luksus näha kõige rohkem, ehk siis käia sel päeval, kui nad esitlesid enda töid ja osaleda žürii töös. See on fantastiline kogemus just nimelt inspiratsiooni mõttes. Ikka aastast aastasse on ka selliseid ideid, mis korduvad, aga igal aastal tuleb midagi nii originaalset, mille peale on raske mitte sattuda vaimustusse. Tihti arvatakse, et ainult keskkoolinoored on õpilasfirmadega edukad. Väga paljud loomulikult on, aga ka minifirmadel põhikoolinoorte hulgas on sedavõrd ägedaid ideid ja teostusi – see on uskumatult inspireeriv. Sel aastal ma käisin koos oma kaheksa aastase tütrega ja meil oli mõlemal väga huvitav seda vaadata, mida Eesti noored teevad.

Mis ootab Sind lähi-aastatel ja lähi-aastakümnetel? Mis inspireerib sind ja millised on need unistused või eesmärgid, mille poole hetkel püüdled?

Ma usun, et nagu ettevõtetel nii on ka inimestel põhjust vaadata suurelt, vaadata maailma samm kaugemale oma kodulinnast, vaadata maailma palju kaugemale oma riigist. Ma usun, et nii nagu nii mõnelgi õpilasfirmal on potentsiaal saada rahvusvaheliseks ettevõtteks, nii ei ole ka Eesti poliitikute jaoks aastal 2017 enam lagi kodumaine poliitika. Kindlasti sellist Eesti hääle kuuldavaks tegemist rahvusvaheliselt on meile väga vaja.

Kui oluline on Sinu arvates ettevõtlusõpe ja sellega seotud praktiline kogemus juba gümnaasiumi tasandil?

Kindlasti on ettevõtlusõpe kasulik, sõltumata sellest, kas sinust saab just ettevõtja või sa teed midagi muud tulevikus. Ma usun, et kasu on juba sellest, et näha kuidas ettevõte viia mingile kindlale tasemele ja tõesti teenida kasumit, kuid kasu on ka selles, kui konkreetne ettevõte nässu läheb.

Taavi, mis teeb ühe inimese elus õnnelikuks?

Ma arvan, et kõige olulisem on see, et on elus neid inimesi, keda armastada ja kellega koos olla. Kindlasti on mind viimastel kuudel teinud palju õnnelikumaks see, et mu peres on nüüd kaks last ja see on tõesti topelt rõõm. Seda ma võin omast kogemusest kinnitada.

 Selline oli minu lugu, milline saab olema sinu?



« Tagasi
000JA Alumni Estonia
0klassi registreerimine
1EETA
1HAK
2maarmastanaidata2
Ja

 
 
Junior Achievement Eesti SA
Lauteri 3-212, 10114 Tallinn
Koduleht: www.ja.ee
E-kiri: junior@ja.ee
Telefon: +372 6210998
Asukoht Facebook  
by HansaNet